Õhtuleht
07.05.2012
Võib-olla me ei peaks enam isekeskis pead murdma ega rajatagustele
ekspertidele ränka raha maksma, et tuvastada, mis on see ainulaadne iva,
millega Eesti maailmas eristuda suudab. Tänavu üle 30 000 talgulise
koondanud «Teeme ära!» on piisavalt positiivne ja täiesti unikaalne nähtus, see võiks kauaotsitud Eesti Nokiaks sobida küll.
lmselt ei tooks tänapäeva kalkuleeriva maailma taustal veidi
eluvõõraltki mõjuv teeme-ära-altruism siia miljoneid uusi turiste, kes
hirmsasti oma silmaga näha tahaksid, mis veider rahvasugu siin Läänemere
kallastel kord aastas massitalguid korraldab. Küll aga jääk
sime sellise enesetutvustusega ja oma heakorratalgute ekspordiga
maailmas kindlasti silmaja paljudele meelde. Ei maksa oma eneseteadvust
hellitada pettekujutelmadega sellest, et küllap meid nüüd juba teatakse
kui e-tiigrit ja Skype'i riiki. Ega ikka ei teata küll.
Teisalt, «Teeme ära!» põhirõhk on
suunatud ikkagi meie oma inimestele. Ei ole see eestlane nii enesekeskne
või rahale orienteeritud, kui paistab. Tuleb talgutele küll, kui vaja
on. Ja on seejuures sõbralik, teotahteline ja abivalmis - küllap see
ongi parim osa eestimaalastest, kes ära tegema tuleb. Kena, et aina enam
on «Teeme ära!» jõudnud teiste siin
elavate rahvasteni, kes samuti heal meelel kodukoha korrastamisel käed
külge panevad ja eesti kommetega tutvust
teevad. Kas seda just nii kõlava väljendiga nagu «integratsioon»
sildistama peab, aga suurepärane võimalus eri rahvustest inimestel kokku
saada on see küll.
«Teeme ära!» ei koosne ainult
heakorratöödest, kuid sel koristamise aspektil on ka oma varjupool.
Eesti sai ju juba 2008. aastal esimeste talgute aegu piisavalt puhtaks.
See, et jälle tuleb koristada vahepeal taas loodusesse veetud prügi, on
kurjast. Lõhnab Sisyphose töö jä reie. Eesti parim osa, kes talgutel
käib, suudab selle küll altruistlikult alla neelata, aga reostajatele
oleks vitsa vaja.
«Teeme ära!» võiks kauaotsitud Eesti Nokiaks sobida küll.