Talgulugude kogumisest lähemalt

Mis on talgulugude kogumine?

Talgulugude kogumine on mullu kevadel koostöös Eesti Rahva Muuseumiga alguse saanud ühine ettevõtmine, mille käigus kutsume inimesi üles jagama oma vanemaid ja uuemaid talgukogemusi - miks on talgutel osaletud, mida on talgutel tehtud ja mida leitud. Talgulugude kogumine ja jagamine on üks viis rõhutamaks talgute kuulumist meie igapäevaellu. Talgufolkloor on seejuures põnev ja väärtuslik osa nii meie lähemast kui kaugemast ajaloost!

Eelmisel aastal kogusime kokku üle 100 omanäolise talguloo, millega saab lähemalt tutvuda ka meie kodulehel. Loodame kokku saada kogu Eestit katva talgulugude valiku, mis seob nii erinevaid aastakümneid, piirkondi kui põlvkondi.

Kuidas oma lugu jagada?

Talgulugusid saab sisestada Teeme Ära veebilehel, saata ERMi, tuua Swedbanki kontoritesse või pangabussi.

Teeme Ära lehel saab loo sisestada spetsiaalses aknas, mille kaudu muudetakse lood ka teistele nähtavaks.

Soovi korral saab ERMi saata ka pikemaid lugusid koos veebilinkide, esemete, fotode ja videotega e-postiaadressil: Tiina.Tael@erm.ee või posti teel: Tiina Tael, Eesti Rahva Muuseum, Veski 32, Tartu 51014.

Maikuu jooksul saab oma talguloo tuua ka Swedbanki kontoritesse tellerite ja adminsitraatorite kätte või siis pangabussi postkasti. 

Oma talguelamusi võivad jagada kõik, kel on soovi. Ühtlasi kutsume noori üles koguma ja meiega jagama näiteks oma vanavanemate talgulugusid.

Lugudele palume lisada oma nime (soovi korral märkida oma soovist jääda anonüümseks), loo toimumise aja ja koha ning andmed, mida ei avalikustata (sugu, sünniaasta, telefon, aadress, e-post).

Täpsem info: Eesti Rahva Muuseumi peaarhivaar Tiina Tael, e-post: Tiina.Tael@erm.ee, tel. 7350420.


Lühike talgute lugu

Talgud on olnud eestimaalastele ammusest ajast vastastikuse abistamise mooduseks, et  suurt tööjõudu nõudvate kiireloomuliste  hooajatöödega õigel ajal hakkama saada. 17. sajandi viljalõikustalgute  üksikasjaliku kirjelduse leiame juba Chr. Kelchi kroonikast. Talgute traditsioon jätkus aga ka pärast maade kruntimist ja talude päriseksostmist. Külas peeti talguid ka hädasolijate või õnnetuse läbi kannatada saanute abistamiseks. Osavõtt talgutest oli vabatahtlik, töö piirdus enamasti ühe päevaga. Talgute korraldaja hoolitses toidulaua eest ja kutsus pillimehegi, et päevatöö  lustipeoga ära lõpetada. Nii võinud talurahvas mõnikord hommikuni tantsu lüüa laulda ja õlut juua.

Eesti Rahva Muuseumis on hoiul sadadel fotodel, filmidel ja arhiivilehekülgedel kirjeldatud erinevaid talguid, mis räägivad koostegemisest, ühisest tegutsemisest ja üksteise toetamisest, mida on oluline meeles pidada ja rääkida ka tänapäeval. Rääkimata lugusid leidub aga palju ka nõukogude perioodist ja hiljutisest ajast kuni Teeme Ära talguteni välja. Kõik need lood on ERMi jaoks väga olulised talletada, et säilitada talgufolkloor läbi aegade.


Jääme ootama teie talgulugusid!

Eesti Rahva Muuseum ja Teeme Ära meeskond