Tänavu on talgutega juba algust tehtud, nii näiteks korraldati juba 23. aprillil Abruka saare küla- ja mõttetalgud,
30. aprillil korrastati Mustjalas apostliku õigeusukiriku ümbrust ning
14. mail lähevad naiskodukaitsjad korda tegema endiste
organisatsiooniliikmete haudu Kudjape kalmistul.
“Meie talgupäev läks korda,” raporteeris Abruka saarevaht Rein Lember. Mehe sõnul oli talguliste,
keda kokku oli 32, vanusevahe oma 80 eluaastat (nooremad paariaastased
ja vanemad 90 kanti) ning lisaks võsalõikamisele ja tavapärastele
kevadtöödele sai kaardistatud saare 40 pärandkultuuri objekti.
Lembri sõnul on Abrukal talguid korraldatud juba üle kümne aasta ning üks eripära on neil talgutel
olnud ka see, et inimesed tulevad kohale Kuressaarest ja Vättalt kas
või oma laevaga, teevad 4–5 tundi tööd ja lähevad jälle koju tagasi.
Enamik talguid saab aga teoks õigel päeval, s.o 7. mail, ning lisaks tavalistele heakorra- ja külatalgutele korraldatakse tänavu ka natuke teistmoodi talgupäevi. Näiteks toimuvad Saklas saiatalgud. Talgupäeva korraldaja Agnessa Sepp märkis, et kui siiani on Saklas mai algul korraldatud ikka saialaata, siis seekord on laat saanud talguvormi – on ju tavapärasele laadamelule lisaks kavas näiteks tortide kaunistamise ja lillekimpude valmistamise töötoad. Talgulistele pakutakse vaadata Valjala koolilaste teatrietendust, esinevad rahvatantsijad.
Kudjape kalmistul tehakse aga eeloleval laupäeval korda endiste Saaremaa arstide hauad. Talgujuht
Elvi Koppel ütles, et seda tööd tehakse koostöös kalmistuvaht Marika
Jürissoniga. Surnuaial plaanitakse korraldada ka lühitutvustusring, et
teada saada, millised endised tohtrid oma viimse puhkepaiga Kudjapel
leidnud on.
Ühed suuremad talgud on kavas Tornimäel, kus tervelt kahel päeval korrastatakse kirikumõisa. Koguduse preestri Toivo Treima sõnul on neil ametlik talgupäev
küll laupäev – siis oodatakse tööle koguduseliikmeid ja teisi
ümberkaudseid –, kuid päev varem, reedel, on oodata vabatahtlikke
töötegijaid kaitseväe logistikakeskusest.
Talgud Debora Vaarandi kodutalus
Üks põnevamaid ja kultuurilooliselt olulisemaid talguid toimub ka Laimjalas Eeriku talus, kus kunagi elas kirjanik Debora Vaarandi. Talgujuht
Kaja Sepp ütles, et ehkki poetessi kodumajast tänaseks päevaks suurt
midagi järele ei ole jäänud, võiks tema elupaiga kunagi siiski ka
külastajatele avada. Nii ongi peamiste talgutöödena kirja saanud prügi koristamine, kiviaia korrastamine ja haljastus.