Nõuandeid mereäärsete 
talgute korraldamiseks

Eesti Meremuuseum kutsub märkama korrastamist vajavaid mereäärseid piirkondi, seal talguid korraldama ning nendest osa võtma. Järgnevalt annab Eesti Meremuuseumi haridustöö kuraator ja looduskaitse spetsialist Helene Urva mõned nõuanded, millega mereäärseid talguid korraldades ning neil osaledes arvestada.  
 
Arvesta mereääres elavate loomade ja lindudega
  • Paljud linnud on mai alguseks omale pesapaiga juba valinud ning varasemad on alustanud ka pesa tegemist. Pea meeles, et alates 15. aprillist kehtib Eestis kaks kuud raierahu ning samuti ei ole lubatud pilliroo lõikamine kevadisel pesitsushooajal. Küll aga võib korjata ära mere poolt kaldale uhutud pilliroogu. 
  • Rannalinnud võivad pesitseda ka otse rannakividel või taimestikus, liigu maastikul ettevaatlikult!
  • Eriti ettevaatlik ole liivikutel ja rannalähistes samblikukattega männikutes, mis on tallamise suhtes väga õrnad.
  • Looduslikud objektid rannal ei ole prügi, need jäta rannale! Ajupuit, teokarbid, vetikad jmt kuuluvad rannakoosluste elupaikade hulka, kui tegemist pole linna suplusalaga, pole mingit põhjust neid kokku korjata. 
  • Liigu maastikul taktitundeliselt – ära tee liigset lärmi ega häiri loomi.  Luitealadel ja liivikutes hoidu taimede ja samblike peal tallamisest!
  • Ära toida loomi ja linde, nad leiavad ise loodusest süüa. 
Mis on rannas lubatud ja mis ei ole?
  • Enne talgute toimumist tutvu piirkonna looduskaitse eeskirjadega. Võid küsida nõuandeid ja abi kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistilt, sest talgupiirkonnas võib asuda kaitsealuseid liike või kooslusi.  
  • Pea kinni režiimipiirangutest ja igaüheõiguse põhimõtetest.
  • Kasuta liikumiseks ja eriti prügi transpordiks tähistatud matka- ja teeradu, et maastikku asjata mitte kulutada.
  • Rusikareegel looduses liikumisel on: jäta loodus endast maha samasugusena (või puhtamana) kui ta oli enne sinu tulekut.   
Kuidas valida kogunemispunkti?
  • Tee kogunemispunkt kergesti ligipääsetavasse kohta: nii talguliste, prügiveomasinate kui ka päästeameti jaoks.
  • Kui talgulised tulevad kohale autodega, siis vali kogunemispunktiks koht, mis ei oleks väga tundlikul pinnasel. Vältida tuleks liivikuid või õrna samblikuvaibaga kaetud rannamännikuid.
  • Lõket tee ainult selleks ettenähtud ja -valmistatud alusel kui päästeamet on lõkketegemise tuleohu tõttu keelanud, siis ei tohi looduses üldse lõket teha.
  • Jaga talgulistega eelnevalt kogunemispunkti täpset asukohta kaardil.
  • Kui talgulised tulevad kohale peamiselt isiklike autodega, siis aita neil omavahel koostööd teha, et võimalikult paljud jagaksid autosid. Ühtlasi tee kindlaks, millised on parkimistingimused valitud talgute piirkonnas ja jaga neid enne üritust ka talgulistega!
  • Mõtle hoolega läbi tualeti-küsimus. Väga suure osavõtjate arvuga talgul peaks kindlasti olema korraldatud tualeti kasutus.
  • Väga oluline on, et talgulised ei tekitaks enda kohalviibimisega prügi. Korista lahkudes kogunemispunkt korralikult ära.
Mis saab prügist? 
  • Sõlmi enne talgute toimumist kohaliku omavalitsuse või mõne prügivedajaga konkreetsed kokkulepped prügi teisaldamise osas. Tehke eelnevad kokkulepped ka selles osas, mida oleks võimalik eraldi koguda (nt klaas ja autorehvid võivad olla väga levinud prügiliik, mille eraldi kogumist tasuks kaaluda).
  • Planeeri hoolikalt prügi ära toomine rannast. Ilma eriloata on auto, traktori või ATV-ga randa sõitmine reeglina keelatud. Küsi nõu kohalikult keskkonnaspetsialistilt!
Kuidas tagada talguliste turvalisus? 
  • Kui leiad eseme, mille otstarbes sa kindel pole (näiteks kahtlase välimusega metalleseme), siis ära puutu seda vaid kutsu talgujuht ja otsustage üheskoos, mida teha. Pigem karta kui kahetseda – päästeamet saab anda leitud objektile oma hinnangu.
  • Kinniseid anumaid (eriti värvi- ja muid kemikaalipurke) ei tasu koha peal avada. 
  • Teravaid ja suuri esemeid – näiteks metallitükke või klaasi – tohivad katsuda ainult täiskasvanud. Klaasi ja teravaid metallesemeid ei tohiks koguda kilekottidesse, sest kilekotid võivad katki minna ja inimesi läbi koti vigastada. Pigem varuda mõned kastid seda tüüpi prügi kokku kogumiseks.
  • Mereäärsetele talgutele tuleks selga panna veekindlad (turva) jalanõud ja tuule- ning vihmakindlad üleriided, pähe panna müts (nii tuulekülma kui ka päiksepiste vältimiseks) ning nägu kokku määrida päiksekreemiga.
  • Koristamise ajal tuleb alati kanda töökindaid – nii väldid sa võimalust väiksemate lõikehaavade ja villide tekkeks.
  • Väga raskeid objekte ei tohiks keegi endale selga vinnama hakata – äkki on võimalik neile järgi minna ATV-ga? Võib-olla tuleb prügi teisaldada lihtsalt mitmekesi.
  • Igas kogunemispunktis peaks kindlasti olema ka esmaabipakk ja antibakteriaalseid niisutatud salvrätikuid lihtsamate vigastuste puhastamiseks ja raviks. Talgutele registreerudes tasub astmaatikutele ja allergikutele meelde tuletada, et vabas looduses võib esineda erinevaid allergeene – õietolmust mesilasenõelamiseni.
  • Väga ettevaatlik tuleb olla libedatel pindadel ja järskudel nõlvadel – eriti lastega! Talgupäeva alguses tuleks võimalikke ohtlikke piirkondi osalejatele mainida.
  • Päeva lõpus teostage ka kiire puugikontroll!