Tagasi
Talgutest enne ja nüüd (1948 ja 2008, Harjumaa)
Inimpõlv tagasi oli asi hoopis teisiti. Iseäranis meenuvad rehepeksu
talgud. Kolm paari hobuseid oli rakendatud aurukatla ette, et see ühest
talust teise toimetada. Rattad vajusid liiva ja oli tükk tegemist edasi
saamisega.
Aga kui kohal, siis aurukatlasse tehti tuli ja rihmad rehepeksumasina rattale ja ähkimine-puhkimine läks lahti. Kartsin seda imeelukat, vaatasin asja kaugemalt pealt. Inimesed olid lusti täis ja töö sai tehtud. Söögilaual oli ikka tavaline talutoit ja mehed maitsesid kruusist koduõlut. Õhtul tulid ringmängud ja tants kestis hommikuni. Lapsed jäid tukkuma ja viidi sängi ja vastuvaidlemist ei olnud. Vene aja algul käis veel elu vanaviisi ja suuremad talutööd tehti talgute korras.
Uus Eesti aeg tõi Teeme ära. Ka meie tiim likvideeris majakõrguse prügimäe küla keskelt.Meie külatee lõpeb mahajäänud maja värava taga. Et autoga enam edasi ei saa, oligi poetatud sinnasamasse rämps,mis muidu oleks ehk väheke kaugemale metsa alla pilgu eest kõrvale jäänud. Sealtsamast leidsin vajaliku eseme, pesulaua tuttuue ja mulle väga vajaliku. Olegni rikkam. Aga prügimäge koristasime kogu küla tööjõulise inimeste rühmaga ja minu lapsed ja lapselapsed olid elevust täis. Kaks külameest autokärudega vedasid kraami prügimäele. Meile tuli appi ka tore pere siitsamast, aga teisest külast.
Vald organiseeris supi. Kõik oli tipp-topp. Praeguseni (2011) on see koht puhas. Aga inimesi peab pikalt harjutama uue ellusuhtumisega.
Anonüümne talguline