Talgulood

Esimene üle-eestiline talgulugude kogumise veebiretk.
Tagasi

Põlli küla talgud näitavad head koostöövaimu (1. mai 2010, Raplamaa)

Aastal 2009 aastal pandi Põlli külas (Raplamaa; Märjamaa vald; 50 km Tallinnast)alus talgutraditsioonile. Taasiseseisvumispäeval 20. august, 2009 sai Põlli külas üks tammepuu taas iseseisvaks.

Põlli küla ajaloos on tammedel eriline tähtsus. Tammede rohkus küla piirkonnas viitab iidsele hiiekohale. Põlli külas, Varbola maalinna ees kasvavad tammed on sama vanad kui linnus. Ilus vana algselt kolmerealine tammede allee oleks täiendanud külas tammede rohkust, kuid 1967. a torm laastas enamuse neist. Neli tamme külas on riikliku looduskaitse all nimetusega Põlli tammed. Kroonika andmetel istutati tammi Põlli külas ikka mingi sündmuse puhul või kellegi auks. Eesti Riikliku Arhiivi väljavõttes on kirjas, et 11. veebruaril 1934 peeti Põlli külas kindral Johan Laidoneri sünnipäevaaktust. Edasised kirjutised ja fotod räägivad, et Põlli rahvas istutas kindral Laidoneri auks tamme. 2009 aasta sügisel sai puu 75aastaseks.
Ametlikes andmetes ei ole kirjas, et kindral oleks ise siinkandis (Põlli külas) käinud, kuid kohalike seas levib kuuldus, et Laidoner olla erariietes siiski Varbola linnusel viibinud.
LEADER programmi toetusel otsustati 2009 alustada just nn Laidoneri tammest ja see võsast välja raiuda.
Talgud on hea koostöövorm küla arengus: ühise töö tulemus on silmaga nähtav ja mis peaasi – on võimalus kaasata ka noori. See, et talgupäevaks sai valitud taasiseseisvumispäev ei olnud juhuslik, kuid seos, et üks tamm saab taas iseseisvaks just samanimelisel päeval, tuli küll ühe talgulise mõttesähvatusest.
1. mail, 2010, kui korraldati üle Eesti suur talgupäev “Teeme ära” olid Põlli küla rahvas ja kümmekond inimest Varbola keskusest valmis vihmasabinast hoolimata andma sellesse oma panuse. Hommik oli küll selline,et kõik variandid ja võimalused tuli läbi kaaluda: mida siis teha, kui terve päev sajab, ja mida sel juhul, kui natuke sajab. Kuid kell 11.00, kui talgud algasid, oli ilm ilus ja rahvas tuli kohale. Talgulisi oli lasteaialastest pensionärideni. Põhilisteks töödeks oli Varbola linnuse ümbruse koristamine, et muinsuskaitsemälestist paremini eksponeerida ja ka küla saaks parema ilme. Kohale tulnud 30 talgulist jagas talgujuht Mati Gubinski nelja rühma. Üks gruppidest askeldas linnuse lähedal asuva Ohvrikivi ümber, kus mehed saagisid võsa maha ja teised korjasid nobedasti oksad kokku. See tõi looduskaitse all oleva objekti külastaja silmale rohkem nähtavale. Teine grupp Arvo Kerneri juhtimisel värskendas Põlli küla infostendi ja selle ümbrust: värviti üle
stendi tugiraamid ja pandi üles uued küla ajalugu tutvustavad materjalid.
Kolmas grupp puhastas tee ääred võsast ja talvejäänustest, neljas grupp askeldas telkimisplatsil. Kõik kogunenud oksad veeti kas käsitsi või masina abil lõkkeplatsile, kus kaks Põlli küla noormeest Gent ja Helari
pidasid väga hoolikalt lõkkemeistri ametit. Pärast, umbes kolmetunnist aktiivset koristustööd oli lõuna. Patt oleks siinkohal mainimata jätta koka panust, kes meile tegi maitsva talgusupi ja kringli. Põlli külas on ikka hinnatud vanu kombeid ja nii käis meie talgutel toobiga ringi ka talguõlu. Pärast kosutavat lõunapausi võis igaüks tegevust valida: kes soovis, sai okste koristamist jätkata, kes tahtis, võis looduse rüpes mõnusat juttu puhuda, sest erinevalt uduvinesest hommikust oli ilm võtnud sootuks parema suuna. Põlli külas algatatud “Teeme ära” talgud läksid korda, olles järjeks eelmise aasta augustis külas algatatud talgutele. Seekord sai puhtaks Varbola linnuse esine – teeääred, Ohvrikivi, Põlli külastend ja telkimisplats.

Tähtis, et tehtud on midagi olulist ja ollakse koos toredate inimestega. See näitab soovi ja tahet koos asju teha ning uskumust, et koostöös peitub tõeline vägi. Kõik talgulised, väärivad kiitust ja tuhandeid sooje sõnu!


Eli Nevski