Tagasi
Kartulivõtu talgud Kassaris (1960-ndad, Hiiumaa)
Olen maalaps ja mäletan oma lapsepõlveaegset kartulivõtutalgu kogemust.
Oli kolsoosi aeg. Külas lepiti kokku, millal hakatakse ühiselt kartuleid
võtma.
See toimus tavaliselt septembris. Hommikul vara kogunesid talgulised
ühe pere õuele, kolhoosist saadi selleks päevaks hobune ja üks meestest
hakkas vagusi lahti ajama. Ülejäänud talgulised hakkasid kartuleid
korvidesse noppima ja mehed tühjendasid korvid vankrisse ning viisid
siis kas taluõuele või põllu veerele kuhja kus kartulid siis kuivasid ja
hiljem sorteeriti suuruse järgi ning viidi keldrisse. Lapsed noppisid
ka - pääsu polnud aga ilusa ilmaga oli päris lõbus koos täiskasvanutega
põllul mütata. Tööd tehti ikka nalja ja naeruga. Eks siis räägiti ka
kõik külajutud ära. Kui pool tööd oli tehtud, pakkus pererahvas
talgulistele kehakinnitust. Mehed said muidugi koduõlut ja mõni
naisterahvaski ei öelnud märjukesest ära. Mäletan, et vanaema, kes ise
enam põllule ei saanud tulla, tegi suure kastrulitäie hernesuppi ja
koduleiba sinna juurde. Pakuti ka keedukartuleid ja ahjuliha. Küll oli
hea pärast rasket tööd kõht täis süüa ja teiste jutte kuulata.
Tavaliselt jõuti nii vähemalt 2-3 pere kartulid ühe päevaga üles võtta.
Nii käidi mitmel nädalavahetusel ümberkaudsetel naabritel ühiselt abiks.
Anonüümne talguline