Meie Maa
09.05.2012
Udune 4. mai hommik Kuressaares. Arutame omavahel ilma takseerides, kas
oleks mõistlik talguid kajastama minna talvejopedes, kuna sel uudsel
moel talgutades me ilmselt oma nahavahesid soojaks ei saa. Soojalt
riietatuna postimaja juurde jalutades hakkabki juba palav, kuigi ilm on
pilves ja jahedavõitu.
Särtsakas talgujuht Vilma Rauniste juba
ootab meid ja asume kärmelt teele. Esimeses talgukohas Muratsi sadamas
pakitakse töövahendeid autodest välja. Daili Tuuling, Muratsi sadamatalgujuht, lausus tervituse asemel: “Teeme ära! Loodame väga, et plaanitud 15 talgulist tuleb kokku. Halb on see, et talgupäev langes kokku linnajooksuga.”
Osa varajasi talgulisi on ranna ääres roogu koristamas ja peagi saab
järelkäru kuhjaga täis. Sadamast, mida ümbritsev küla on viimaste
aastate ehitusbuumi järel kasvanud üheks Saaremaa suuremaks, 200
püsielanikuga külaks, on kavas kujundada kena kokkusaamis- ja ürituste
paik, et ikka naaber naabrit tundma õpiks. Kui lahkusime, oli tööl 19
kätepaari, ka lapsi, kes kogukonna vaimust osa said.
Sõidame kiiresti edasi ja peatselt paistabki 80 elanikuga Vaivere küla,
kus seltsimaja juurde on koondunud kenake hulk inimesi. Kavas on
puhastada seltsimaja nii seest kui väljast, teha korda laste mänguväljak
ja kiigeplats.
Suurem osa välitöid oli ära tehtud juba 14. aprillil, seepärast ei morjendavat neid talgujuht
Mari Koppeli sõnul ka see, kui ilm peaks uuesti vihmale pöörama.
Meilegi taheti kohe rehad pihku anda, et meie sissepõikest peale
lobisemise ka tolku oleks. Pärastlõunal töö lõppedes pidi külaelanikke
ees ootama tuletõrje päästetehnika tutvustamine.
Kiirustame edasi. Sakla seltsimaja ümber on näha toimekaid riisujaid ja
saagijaid. Peatume ja läheme hoovi. Näeme, et katuse alla on saanud
eelmisel aastal alustatud muuseumi juurdeehitus. Rõõmus Agnessa Sepp
tuleb meile vastu ja lubab edasi astuda.
Suurtest maakividest seintega hoonesse mahub hästi ära praegu vaid ühte
tuppa mahutatud ekspositsioon. Ja muidugi on oodatud ka kõik, kes
tahaksid omalt poolt midagi sobivat muuseumile annetada. Muuseumis leiab
koha ka Astra Mõistliku magistritöö Valjala rahvariietest.
Lahkudes kutsutakse meid järgmisel laupäeval, 11. mail hommikupoolikul
Sakla saialaadalt läbi astuma, et maitsta kohalike küpsetajate maitsvat
saia, kaeda koti- ning kübaranäitust ja muud huvitavat.
Teeäärses Kahtla külas Laimjala õigeusu kiriku juures on talgulisteks
karismaatiline preestriperekond Treima koos abilistega, kokku
paarkümmend inimest. Plaanis on vanade, ohtlike puude langetamine ja
saagimine, selleks on kaasatud ka spetsiaalne tehnika. Ja maas lamavad
juba mitmed jämedad puunotid.
Saame teada, et preester Toivo Treima teenib Saaremaal Tornimäe,
Laimjala, Mustjala, Reo, Piila, Pärsama, Leisi koguduses ja lisaks veel
Ristija Johannese kloostris Reomäel. Räägime ka veel maikuus aset
leidvatest Soome õigeusu koori Psallo kontsertidest Leisi kirikus 19.
mail kell 17 ja Tornimäel 20. mail kell 13.
Järgmine peatuskoht on Laimjala keskus, kus mehed on ametis kultuurimaja
katusele ohtlike puuokste saagimisega. Ardo Kaljuste sõnul on naised
läinud teisele objektile jõukohasemale tööle. Kohtame ka vallavanemat ja
talgujuhti Vilmar Reid, kellelt
kuuleme, et inimesi on Laimjalas koduümbruse korrastamisel rohkesti, oma
talgud on pea igas külas. Õhtul on tublidele talgulistele plaanis saun
ja toidupooliseks suitsutatud metssiga ja räimed.
Joostes saabuvad vallavanema lapsed rehadega oma objektilt –
jalgpalliväljaku koristuselt. Ära sõites näeme ka tublisid naisi
bussiootepaviljoni värvimas.
Suundume Saareküla matkaradade korrastamise talgutele, mis on
korraldatud Saareküla fänni ja entusiasti Raul Traumanni mälestuseks.
Külmetusest kähedahäälne talguhunt Eha Ennemuist ütles, et matkaradadega
on kavas tutvustada ümbruskonna mitmekesist taimestikku ja loodust.
Rõõmsalt lehvitades jätkame teekonda muinasajast pärit unikaalse Pöide
kiriku poole. Seal on tööl nii vanu kui noori. Saame jutule kohaliku elu
edendaja Meelis Pärnaga, kes jätnud töö ja elu Tallinnas ning kolinud
perega Saaremaale. Rahulolev Meelis rääkis, et sihtasutuse toel
riigieelarvest selleks aastaks saadud rahaga on plaanis peatselt kiriku
remonditöödega algust teha. Loodetavasti on järgmisel aastal samal ajal
kiriku katus juba parandatud.
Usutlejate vaatevälja jõudis ka talgujuht
Gerri Grünberg, kes läheneva lõuna pärast muretses. “Kirik päästetakse.
Tehtud on uus katuseprojekt ja riigieelarvest pühakodade programmist
saadud 123 tuhande eurose projekti ehitustööd algavad hilissuvel või
sügisel,” pajatas talgujuht.
Kuid tänase talgupäeva eesmärk on
puhastada vana, mittekaitsealune vankrikuur, millest peaks saama väike
infopunkt, kus ka esmased olmeruumid. Grünberg rääkis, et eelmisel
aastal ilmus välja üks noor Hispaania arhitekt, kes nägi Pöide
suurejoonelist kirikut ja hiljem teatas, et tahab selle kiriku heaks
midagi ära teha.
“Pakkusin talle teha infopunkti projekti. Eskiis on valmis. Neil
Hispaanias olevat nii, et kes alustab, see ka lõpetab. Ja veel – üks
Soome kunstnik, kes elab Neyorgis, võttis meiega ühendust ja lubas kaasa
lüüa. Mais tuleb ta siia läbi rääkima. Mees on ostnud endale Koigi
külas elamise. Tore, et on inimesi, kellel on mõtteid ja silm särab.”
Edasi vurame üle väinatammi Igaküla Suurkaevu taastamistalgutele.
Talgutele oli kokku tulnud 15 inimese ringis, nii püsiasukaid kui
suvemuhulasi, kellest mitmed omavahel enne tuttavadki polnud.
Kaevu ümber ja sees askeldavad noored Meret, Priit ja Kaido teavad
rääkida, et unikaalse kaevu, Muhu keeles “kao” olla ehitanud Rootsi
sõjamehed umbes 400 aastat tagasi. Sügavuseks 52 jalga = ca 15,5
meetrit. Kaev oli kogu küla veevõtukoht ja kuna külas oli vanasti 52
peret ja enamasti kõigis ka palju lapsi ja loomi, olid järjekorrad vee
saamiseks üsna pikad. Esimese iseseisvuse ajal, kui inimeste jõukus
võimaldas, hakati ehitama puurkaeve ja hiljem loobiti vana kaev kive
täis.
Leiame üles ka taastamise “peasüüdlase”, talguhunt Inna Ligi, kes
läheneb meile kohvitermosega. Inna ütleb, et küla on kasvanud ümber
kaevu, nagu lille kroonlehed ümber südamiku. Nii polegi teada, mis oli
enne, küla või kaev. Kaevu juures on läbi aegade olnud külainimeste
kokkusaamiskoht, kaevu hea energeetika on seda soosinud ja nüüd ongi
tõsiselt plaani võetud kaevu ja kokkusaamiskoha taastamine.
Talgute külastamine jätkub Koguva külas, kus kirjade järgi toimuvad
päris mitmed talgud. Kõigepealt pilk mere äärde, Muhu uisu talgutele. Talgujuht
Mihkel Jürisson on läinud just lõunase supi järele, aga jutule saame
kahe mehega – Kallaste külas elava uisuühingu liikme Andres Kindeleliga
ja soomlasest uisuehitaja Jussi Kurkineniga, kes suviseks
külastushooajaks atraktsioone välja saevad.
Koguva külaplatsil on meestel käsil lipumasti paigaldamine –
ettevalmistus suvel toimuvaks ülemaailmseks külakokkutulekuks. Naised on
platsi ja ümbruse juba puhtaks riisunud ja nüüd teevad mehed oma tööd
täie tõsidusega, nii et laastud lendavad. Koguva muuseumi juhataja
Meelis Mereääre sõnutsi on plaane veel palju, näiteks külaseltsi esimehe
Hilja Tüüri eestvedamisel on plaanis teha auväravad küla
sissesõiduteele ja stiilsed sildid-viidad.
Orissaarde sissesõidul on tee ääres talgulised ja kõrguvad suured virnad
raiutud võsa. Kohal on talguhundist vallavanem Aarne Põlluäär, kes on
oma südameasjaks võtnud, et esimene mulje Orissaarest oleks meeldiv.
Ahjukõlblik osa võsast plaanitakse anda valla vanuritele ja ülejäänu
läheb hakkena katlamajja.
Orissaare alevi keskel kohtume energiliste ja sportlike talguliste
grupiga, kes on kogu hommikupooliku töötanud Orissaare staadioni
korrastamisel.
15 talgulist – kõik Orissaare spordi tulihingelised fännid: teenekas
spordiveteran Milvi Viss, spordikeskuse juhataja Kaire Nurja koos
perega, Elo Lember, Andla Rüütel, Margo Rüütel, Arved Saar ja teised on
värvinud väravapostid, puhastanud kummiplaadirajad ja teinud muud
vajalikku hooaja alustamiseks. Pärast lõunasööki jätkub päev sauna ja mõttetalgutega spordihoones.
Meie järgmine sihtkoht on Orinõmme külaväljak, kus Orinõmme, Liigalaskma
ja Maasi küla mehed on ühendanud jõud ühise laululava valmimiseks
külaplatsil. Hommikul nullist tööd alustades oli meie saabumise ajaks
raamistik enam-vähem püsti ja pisut fantaasiat kasutades saab valmivast
asjast ettekujutuse juba küll. Tõmmu ja väga muheda Orinõmme külavanema
Jaan Teeveti sõnul lähevad sel kevadel laululava valmimisse kõik meeste
vabad hetked.
Vilma ärgitab mehi kiiremas korras mõtlema ka külakoori moodustamisele,
kuna koos töötades saaks ka ühtelaulmist harjutada. Sest juba
jaanipäeval on laululava avapidu.
Edasi viib tee meid Soela sadamasse, kus küll enamik 28 talgulisest on
juba töö lõpetanud, kuid meil õnnestub siiski kohata Soela sadama seltsi
tegusat esimeest Margus Pajustet ja aktiivset liiget Ants Sagurit.
Soela sadama seltsi liikmed ja toetajad on täna lühikese ajaga jõudnud
teha palju tööd: juurinud kände, võtnud võsa, puhastamaks teed kuni
muulini, külvanud muru. Eeloleval suvel on kolm aastat tegutsenud
seltsil plaanis sadama süvendustööd ja mõrrakuuri ehitus, kavas on
kaikohad 50 alusele. Siis saavad ka sõbraliku naabersaare Hiiumaa paadid
külla tulla. Suured plaanid teevad meeste meeled rõõmsaks.
Sõidame kiiresti edasi Karja. Sealse jõe ääres on 1957. aastast
külaelanikke teeninud sauna viimnepäev. Veel eelmisel nädalavahetusel
köetud saunast pole enam palju järel. Talgujuht
Andres Jalakas on rahul, et 28 inimest on hommikust saadik
lammutustöödega ametis olnud ja ind ei paista raugevat. Musta tööd ei
põlga ära ka väikesed külaelanikud. Uus, peatselt püstitatav
saun-puhkemaja annab veelgi paremad võimalused kõigi külaelanike
ootustele vastavaks täiuslikuks lõõgastuseks.
Viimasena võtame suuna Kaarma valla Tamsalu küla teeäärte puhastamistalgutele. Igal alal aktiivsele talgujuhile
Jelena Pšenitšnajale on need juba kolmandad talgud, mille korraldamisel
ta kaasa lööb. Neljapäeval toimetas ta Lümandas, täna hommikul
Tiirimetsas, praegu kodukülas Tamsalus ja homme on plaanis
Naiskodukaitsega Kudjape kalmistul endiste mõttekaaslaste haudade
korrastamine.
Käsilolevate talgute eesmärk on vältida igatalvist tuisuvaalude
kogunemist ja võimaldada masinatele parem läbipääs. Need on peretalgud,
kuhu Jelena kaasas kaks tütart koos sõbrannaga, neli venda ja ema
talgutoitu valmistama. Jelenaga kohtudes saame ka meie osa tema tohutust
entusiasmist.
Oli lahe ja omanäoline talgupäev.
Kajastustalgulised Ursula ja Liis