Teeme Ära talgupäev

Koristustalgutel osales 30 000 inimest 05. mai

ETV, Aktuaalne Kaamera
05.05.2012

(21:00) Laupäeval peeti järjekordseid koristamistalguid “Teeme Ära!” Koristamas oli üle 30 000 inimese. “Teeme Ära!” meeskond tuletab meelde, et kuni sügiseni jätkub prügi leiukohtade kaardistamine, millega näidatakse ära Eesti tegelik seisukord.


"Teeme Ära" korraldajate sõnul tõi talgupäev täna kodudest välja rohkem inimesi kui mullu – vähemalt 30 382 eestimaalast, teatas korraldaja.

Talgupäeva raames toimus kokku 1220 talgut. Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks osutus Harjumaa koos Tallinnaga, kus osales kokku 8032 inimest. Saaremaal osales 3138 inimest, Tartumaal 2546, Pärnumaal 2353, Ida-Virumaal 2219, Läänemaal 1877, Lääne-Virumaal 1511, Järvamaal 1469, Raplamaal 1412, Jõgevamaal 1221, Võrumaa 1135, Viljandimaal 1092, Valgamaal 1086, Põlvamaal 832, Hiiumaal 464.

Tallinnas ja Harjumaal peeti üle 250 talgu, nende hulgas ka professoriteküla seltsi eestvõttel ja Fujitsu Eesti kaasalöömisel toimunud puhastustalgud Koplis.

Mere ääres andsid prügi seas tooni autokummid, näiteks neljandat aastat Eestis elav ameeriklane Adam oli täna selle töö peale suisa spetsialiseerunud. "Palav on - peaaegu esimene kevadine päev. On tore, et siin on nii palju inimesi. Ja nüüd on suur lootus, et palju prügi saab ära veetud," rääkis ta.

Professoriteküla talgutel osales hinnanguliselt üle saja inimese, nende seas ka igapäevaselt hoopis sotsioloogina leiba teeniv Juhan. "Kui on selline talgupäev, kus kogu Eesti kaasa lööb, kuidas siis ise saab kõrvale jääda. Ja ka abikaasa, kes töötab Fujitsu turundusdirektorina, võttis mind kaasa ja poeg ja poja koer on ka siin," rääkis Juhan.

Kopli talguliste seas oli ka selliseid, kel see oli esimene kord taolisel üritusel kaasa lüüa.

Tootmine on tühjalt seisvas VIljandi leivakombinaadi ruumides ammu lõppenud ja esimesi nädalaid on kompleksi uus omanik Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia. Tänasel talgupäeval hakati leivatehast õppehoone vajadusteks ümber kujundama.

Endises leivatehases saab oma kodu rahvusliku käsitöö osakond, kompleksi koonduvad ka loomeinkubaatori tekstiiliosa, tantsijad ja multimeediakeskus.

"See on ju loomemajanduse ideoloogia järgi, et vana tööstus, mis kuskil koondub, kuskil liigub ära, töökohad kaovad, ja siis äkki võetakse see üle ja vääristatakse. Nii et meile sobib see ideoloogiliselt väga hästi," selgitas kultuuriakadeemia rektor Anzori Barkalaja.

Loomeinkubaatori üks mõte on aidata alustavaid ettevõtjaid, nii et ettevõtlus endisest leivatehasest päris ei kao.

"Firmad tulevad kaheks aastaks meie juurde soodsatel tingimusel oma ettevõtmisele tuult tiibadesse saama. Võib-olla oleks üksi alustada keerulisem, kui on juba ruumid sisustatud," rääkis Viljandimaa loomeinkubaatori juhataja Kristi Kivestu.

Pool sajandit selles majas töötanud Vilma endine omanik ja juht Arnold Kimber kinnitab, et kultuuri on nende seinte vahel alati väärtustatud. "Siin tegeletakse ju kultuuriga ja kui Viljandi on kultuuripealinn, siis mida rohkem on kultuuri, seda uhkem. Ja mul on hea meel, et ruumid, mis olid kunagi leivakultuuri edendamiseks, lähevad nüüd rahvakultuuri edendamiseks."

Viljandi kultuuriakadeemia rahvas plaanib remonditöödel ise kaasa lüüa.

Patarei vangla territooriumil jagus tööd nii müüride sees kui väljas. Palju oli olmeprgügi ja lagunenud telliseid. Patarei vanglas korraldatakse talguid juba 6 aastat ja töö ei paista otsa lõppevat. ""Ei, siin ei saa kunagi lõppu olema - isegi siis kui see valmis ja korda tehakse, sest see on nii suur hoone, ligi 20 000 ruutmeetrit sisepinda ja 4 hektarit, see on lõputu töö," selgitas talgujuht Andrus Villem.

"Teeme Ära" korraldusmeeskond tuletab meelde, et prügi kaardistamine jätkub ka pärast talgute lõppu. "Kaardistamine jätkub kuni suve lõpuni ja ootame kõiki kaardistama, sest koristamine on vajalik, aga selleks, et inimesteni jõuaks tegelik olukord ja see, millises ulatuses prügi on, siis kaardisamine on väga silmiavav kogemus," rääkis talgujuht ja kaardistamise koordinaator Anne Ruusmann.

Homme koristavad oma riiki World Clean-up'i raames brasiillased.

Matsalu lahe ääres Ranna rantšos olid täna Läänemaa ühed rahvarohkemad talgud.

Ranna rantšo on varemgi talguid teinud. Eelmisel aastal läks ettevalmistamisele liiga palju aega, mistõttu hakati tänavu tööga pihta kohe hommikul.

"Eelmisel aastal ootasime kõik rahva kokku ja pidasime loengut, aga läks väga palju aega kaotsi. Sel aastal teeme teistmoodi natukene," ütles rantšo omanik Ande Arula.

Ranna rantšos tegemist vajavate tööde nimetamine võttis majapidamise teise omaniku Maario Laasi ohkama. "Võsakoristus, karjaaedade korrastamine, põldudelt kivikoristamine, sõnnikuvedu, heinavedu ja nii edasi," loetles ta.

Pole ka ime, et tööd on palju, sest rantšos on kolmsada lindu-looma - kõikjal jalutab ringi mõni kits, siga, hobune, veis, koer, lammas või sulekandja. See tähendab, et rantšos on tegelikult aastaläbi talgumeeleolu.

"Paar korda aastas on suured talgud, ülejäänud aja on perekesksed või siis nendel inimestel, kes siin toimetavad," ütles Maario Laas.

Ranna rantšos oodati tänaseks kokku sadat abilist, pluss veel lapsed, kes nautisid sõbralike loomade seltsi.

Tartu ülikooli Narva kolledž on piirilinnas üks talgute eestvedajatest. Täna koristas kolledž Raekoja ja Pimeaia vahelist ala ehk sügisel avatava uue õppehoone ümbrust.

Kolledži talgutele olid tulnud ka Raekoja platsi ümbritsevate kortermajade elanikud. Seekordsete talgute eripära oli selles, et koos narvalastega koristasid parki ka külalistudengid Tadžikistanist.

"See on lõbus. Me koristame siin rõõmuga. Need talgud meeldivad meile väga," rääkisid kaks nädalat Eestis olnud Tadžikistani üliõpilased Parvina ja Firjuza.

Nende kaaslane Gairat lisas, et talgupäev oli neil kohe kavas.

Kolledži haldusjuht Jaanus Villiko ütles, et tadžiki tudengid tulid Eestisse vaatama, kuidas Euroopa Liidus üliõpilasi õpetatakse ja kõik, mida näidatakse, on neile huvitav.

"Nad võtavad kõik suure entusiasmiga vastu, mida me neile programmis pakume ja nad olid väga elevil, et näha, kuidas Eestimaal ühistegevus käib ja nagu näha, võtavad nad sellest huviga osa," rääkis Villiko.

Narva kolledži talgupäevast võttis osa üle kolmekümne inimese.

"Teeme Ära!" talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüüri hinnangul on eestlaste keskkonnaalases mõtteviisis viimase viie aasta jooksul toimunud muutus.

Tarmo Tüür rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et tänane päev tõestas ja tuletas meelde, et maailma parandamiseks ja Eesti elukeskkonna parandamiseks ei ole tingimata vaja tuhandeid eurosid, vaid piisab õigest mõtteviisist ning heast tahtest ja usust.

"Kui selliseid inimesi meil Eestimaal on, siis ülejäänud asjad juhtuvad iseenesest," märkis Tüür, tänades kõiki tänaseid talgulisi ja talgujuhte. Tema sõnul läks talgupäev igati korda.

Esimest korda toimus üle-eestiline koristusaktsioon 2008. aastal ning selle aja jooksul on inimeste mõtteviis muutunud. "Kindel on see, et näiteks ka riigimetsa majandamise keskuse (RMK) statistika kohaselt on riigimetsades prügistamine viimase viie aastaga ligi 75 protsenti vähenenud. Need on isegi natuke üllatavad numbrid, sest kui arvestada, et inimeste mõtteviiside muutumine ei juhtu päevaga ja isegi mtte aastaga, on see ikkagi väga hea tulemus ja usun, et me kõik näeme seda ka enda ümber oma silmaga."

Tänasel talgupäeval osales korraldajate sõnul üle 30 000 eestimaalase, kuid hoolimata seekordse talgupäeva lõppemisest jätkub kuni sügiseni prügi leiupaikade kaardistamine, mis annab aimu Eesti tegelikust puhtusest.