Hõissa talgud, digitalgud! 05. mai

Meie Maa
05.05.2012
Ene Kallas

Internetipõhises sotsiaalvõrgustikus Facebook käivitus eile öösel, täpselt südaööl “Teeme ära!” talgute raames üks omanäolisemaid ettevõtmisi – digitalgud, mille eesmärk on tuvastada fotodel kohti, mis on seni jäänud mõistatuseks.


“Meie eesmärk ei ole kindlasti propageerida Facebooki,” märkis muhulasest talgujuht Kadri Tüür, “aga kuna eeldatavasti on perekonnas vähemalt üks liige selle suhtluskeskkonna kasutaja, siis valisimegi selle.” Nii võib näiteks lapselaps näidata arvutipilti oma vanaemale ja uurida, kas too teab seda paika või mitte.

Asi toimib lihtsalt: mäluasutused (arhiivid, raamatukogud, muuseumid) laevad leheküljele umbes viis fotot, millele oodatakse lehekülje kasutajatelt kommentaare. “Kasutajate ülesanne on anda pilti kommenteerides võimalikult täpset ja adekvaatset teavet kujutatud paiga kohta – otsides selle kohta andmeid muudest (nt kohalikest koduloolistest) andmekogudest, vanematelt inimestelt – kohapealse vaatluse abil,” ütleb Kadri Tüür ka vastavas juhises. Samas oodatakse mitmeid, peamiselt kinnitavaid kommentaare ühele pildile. Nagu teadustööga, kus allikaid peaks olema vähemalt 2–3. Mida rohkem, seda uhkem. See tagab andmete võimaliku täpsuse ja objektiivsuse.

Kena oleks näiteks ka see, kui koha teadmisel minnakse seda üle pildistama. Nii saab muuseum (kellele pilt kuulub) või kas või digikeskkond tekitada rubriigid “enne” ja “nüüd”.

facebook.com/digitalgud on avalik lehekülg, mis lihtsalt tähendab seda, et ta on nähtav ka neile, kes ei ole registreerunud kasutajaks. Aga kommenteerida saavad ainult kasutajad.

Muuseas, sarnaseid ettevõtmisi on olnud teisigi, siiski aga kohapõhiseid. Nii on näiteks Eesti arhitektuurimuuseumil internetti lükatud terve hulk pilte kaustas “Suur äraarvamismäng!”, mille allkirjas saab lugeda: “Siia albumisse postitame muuseumi kogude “tundmatuid objekte”. Seda lootuses, et küll keegi kuskil nende kohta midagigi teab. Niisiis, kui keegi tunneb millegi/kellegi ära või julgeb midagi arvata, siis ärgu hoidku meid teadmatuses!” Miks selle näiteks tõin? Sest Kadri Tüüri sõnutsi toimib digitalgute ühe eeskujuna just see lehekülg.

“Digitalgute käigus laekuvate andmete hindamine ja lõplik vormistamine andmebaasikirjeteks jääb iga mäluasutuse spetsialistide hooleks ja otsustada,” antakse talgute juhises teada. “Fotode puhul juhindume põhimõttest, et neid kasutatakse oma kogude tutvustamise kaalutlusel ning mitteärilistel eesmärkidel, mis ei riiva autoriõigusi. Kui foto autor on teada, tuleb see kindlasti foto juurde märkida.”

Sõnade vahele jäi aga see, et digitalgute üks eesmärke on juhtida senisest suuremat tähelepanu erinevate muuseumide “tundmatutele objektidele”. Lausa niiviisi, et inimesed ka ilma igasuguste talguteta tunneksid huvi nende vastu ning hea õnne korral neid ka tuvastaksid. Sest muuseumitöötajad kogu oma heast tahtest hoolimata ei saa teada nii palju kui inimesed, kes on vastava kohaga seotud.

Talgud on seotud “Teeme ära!” kampaaniaga ning kestavad 5.–15. maini. Kokkuvõtete ja loosiõnnelike kaasalööjate avalikustamine leiab aset muuseumiööl 19. mail.