Eestlaste plaan: paneme 300 miljonit inimest prügi koristama 25. veebruar

Eesti Päevaleht
25.02.2011
Autor: Ilmar Kahro

Tänavu on üle maailma kavas pidada 19 konverentsi ja leida piirkondlikud eestvedajad. Sellele, et rühm eestlasi kavatseb midagi nii suurejoonelist, ei viita esmapilgul miski. Projekti tuumikmeeskond kutsub kohtumisele Sakala tänaval asuvatesse kontoriruumidesse, mis kuuluvad tegelikult eestvedaja Rainer Nõlvaku tehnoloogiaarendusega tegelevale firmale. „Meil pole isegi juriidilist isikut. Oma ruume rentida pole ka veel õnnestunud,” märkis Nõlvak.


Ent plaan on võimas: „Teeme ära” suur vend „Lets Do It World 2012” peab andma oma panuse maailmas vedeleva 100 miljoni tonni illegaalse prügi koristamiseks. See ongi projekti korraldajate üleskutse, mille heaks peab oma panuse andma umbes 300 miljonit inimest.

Nõlvakule ei meeldi rääkida maailma vallutamisest või prügi hävitamisest. „Me ei lähe seda tegema, vaid inimesi kokku tooma,” sõnas ta. Viimase kolme aasta jooksul on „Teeme ära” kampaaniast inspiratsiooni saanud juba hulk riike. Näiteks koristas möödunud aastal 270 000 inimest Sloveeniat, kus elanikke on kokku ligi kaks miljonit. See tähendab, et prügi käis ühe päeva jooksul koristamas pea iga seitsmes elanik.

Eestit koristas 2008. aastal 50 000 inimest ehk ligi neli protsenti elanikkonnast. Projekti eestvedajate sõnul piisaks sa­mast suurusjärgust ka maail­ma puhastamiseks. Oleks naiiv­ne arvata, et eestlased suudaksid kõiki maailma koristustalguid juhtida. Selleks et plaan teoks saaks, on tänavu kavas võimalikult paljusid inimesi teavitada ja riikidesse projektide eestvedajad leida.

Üle maailma on kavas pidada 19 konverentsi. Ürituste tsükkel algab aprillis konverentsiga Indias ja lõpeb Eestis detsembris või järgmise aasta jaanuaris toimuva ülemaailmse konverentsiga.

Riigilt miljon krooni

Projekti teoks tegemiseks on vaja koguda 1,1 miljonit eurot. Täit selgust, kust eestvedajad vajamineva raha lõpuks kokku saavad, veel pole. Praeguseks on olemas riigieelarvest eraldatud miljon krooni ehk ligi 64 000 eurot. Peale selle on prügiga võitlemisele õla alla pannud ka Estonian Air, EMT ja välisministeerium, kes pakub korraldajatele vajaduse korral Eesti saatkondade ruume üle maailma.

„Riigi žest on väga sümboolne. Meil on tänu sellele palju lihtsam otsida rahastust mujalt,” lausus Nõlvak. Avaldusi projekti finantseerimiseks on esitatud mitmele välismaa fondile ja on kavas esitada ka edaspidi. Vastuseid, kas raha saadakse, hakkab saabuma alates aprillist. „Me ei arvesta ühegi taotlusega sada protsenti, aga arvestame sellega, et rahastus tuleb,” märkis projekti partnersuhete juht Eva Truuverk.

Peale selle on kavas leida vähemalt viis rahvusvahelist partnerit. Truuverki sõnul ei ole 1,1 miljonit vaja saada tingimata rahas. „Kui leiame koostööpartnerid, rahvusvahelisi hotellikette või lennufirmasid, kes pakuvad oma teenuseid, on sellest suur abi,” ütles ta. Nõlvaku sõnul tunneb ettevõtmise vastu suurt huvi ka Euroopa Komisjon.

Projekti IT-lahenduste juht Ahti Heinla on teinud valmis uue ülemaailmse prügikaardi tarkvara, mida esmakordselt kasutatakse aprillis Leedu koristustalgutel. Kaarti saab kasutada tasuta ja sellele on võimalik kanda kohti, kus illegaalne prügi paikneb. „Kui inimene näeb pildilt, et tema kodukandis on prügi, muutub riigi probleem isiklikuks mureks,” märkis Nõlvak. Kaarti saab kasutada nii arvutites kui ka nutitelefonides.

Seda, et keegi hakkaks eestlastega ülemaailmse koristuse pärast konkureerima või ideid varastama, eestvedajad ei karda. „Me tahaksime väga, et varastataks,” sõnas Heinla. Tema sõnul andis Eesti koristuspäeva õnnestumine kõigile usku, et sellise aktsiooni korraldamine on võimalik. „Ja annab usu nendele miljonitele, kes nüüd hakkavad oma riike koristama.”

Ühe päevaga maailm siiski puhtaks ei saa. „Kuid põhimõte üks riik ühe päevaga kehtib,” ütles Truuverk. Erandiks võivad osutuda suurriigid, mida koristatakse piirkondade kaupa. Väiksemate riikide puhul võib aga oodata mitmes riigis korraga samal päeval tehtavaid aktsioone. Kui Eestis korraldasid jäätmekäitlust projekti eestvedajad, siis teistes riikides jääb see töö riigi ja kohalike omavalitsuste kanda.

Seda, kui palju inimesi peaks maailma koristama, et saavutatuga võiks rahule jääda, korraldajad ei nimeta. „See arv ei määra meie rahulolu. Koondame nii palju inimesi kui võimalik,” sõnas Truuverk. Tema sõnul on oluline kõigepealt näidata inimestele prügistamise tagajärgi. Seejärel on võimalik hakata tegelema ka põhjustega.

„Kui räägitakse, et igas sadamas on eestlane, siis meie seda reaalselt usumegi,” ütles Nõlvak. Korraldajate sõnul võikski iga eestlane anda oma panuse maailma puhtaks tegemisse, et teada saada, kas 50 000 inimest, kes 2008. aastal Eestit koristasid, võiksid tunda end vastutajana maailma koristamise eest.

Kuidas kaasa lüüa?

Liitu infovooga

Jaga sõpradega

•• Registreeri end uudiskirja saajaks www.letsdoitworld.org.

•• Mine appi korraldusmeeskonnale – võta ühendust: eva@letsdoitworld.org.

•• Otsi üles „Let’s Do It Worldi” grupileht Facebookis, liitu ja soovi­ta seda oma välismaal elavatele sõpradele.

•• Kui sul on sõpru maades, kus koristusaktsioon võiks toimuda, siis saada neile edasi uudiskiri, kodulehe või Facebooki link.

•• Kui lähed puhkuse või töö asjus välisreisile ja kohtud inimestega, kellele see aktsioon võiks huvi pakkuda, näita neile kodulehte või tutvustavat videot.

•• Subtiitritega videod on üleval: www.youtube.com/letsdoitworld.

•• Kui vajad põhjalikumaid tutvustavaid materjale, võta ühendust korraldusmeeskonnaga: anneli@letsdoitworld.org.