60. kiri: hea hakkamine on pool tööd 01. aprill

Saarte Hääl
01.04.2011
Liis Auväärt

Rubriigis “Kirjad koju” kirjutab Tallinnas elav ajakirjanik Liis Auväärt kodusaarlastele elust enesest.
Hea inimene,
ei jõua ma oodata, et see lumi väljas ära sulaks, enne kui kirjutada Sinuga kevademõtteid. Mida teed Sina tänavu 7. mail? Kalendrisse vaadates tundub mägede taga, aga seostub tänavu kindla sündmuse – Teeme Ära talgutega.


Ma ei pea end ühiskondlikult väga aktiivseks. Mõelda, kui palju on võimalusi aastaringselt vabatahtliku tööd teha: käia mõne vanakese eest poes, sorteerida taaskasutuskeskuses riidekotte, pakkuda oma oskusi mõnele noortekeskusele, varjupaigale või MTÜ-le... Ent kui mitut taolist inimest Sa tunned? Oot, kas ei palunud see sõber, et talle sünnipäevaks toodaks koera- ja kassitoitu, et ta saaks selle annetada kodututele loomadele? Ja äkki oli see teine tuttav, kes..? Ei, ma pole kindel...

Vaatan peeglisse ja saan täiesti aru, milles asi. Päevad on pikad, tööd niigi palju ja õhtul tahaks siis lihtsalt OLLA. Pealegi võtavad kodused toimetused oma aja. Ja kõiki koduseid toimetusi ei saa teha kodust – nii olen ma viimased paar nädalat hoogu võtnud, et minna ehituspoodi ja osta ühe katkise aknakinnituse asemele uus.

Oma Kodu


Samas mäletan, kuidas turtsatas üks inimene, kuuldes, et panin end kirja mullustele Teeme Ära talgutele Prangli saarel. “Mis sa sinna tükid? Mõttetu peenutsemine see talguvärk. Minnakse, sest see on popp – inimestel endal kodus aknad pesemata.” See porin läks mulle hinge, sest kui keegi ei loobiks oma prahti autoaknast välja ega veeretaks oma vanu rehve metsa alla, ei peaks neid sealt ka kokku korjama. Kui üks inimene mõtleb, et tahaks korrastada külakeskust või lappida kiviaedu, siis kes peaks seda tegema? See üksainus inimene, kellel on hea mõte? Või peaks tal olema abilisi nende hulgast, kes seal külas elavad või läbi sõidavad?

2008. aastal, kui üleriigilised talgud toimusid esimest korda, elasin veel Tartus. Valisin talguteks välja Peipsi-äärse valla, kus olin käinud varemgi ja mis mulle looduse poolest väga meeldis. Miks siis mitte kulutada pool päeva, viibida sõpradega koos värskes õhus, jalutada mööda teeääri ja korjata sealt prügi? Õhtul lähen koju, tuju hea, ja tõmban aknadki või põranda üle!

Nii ma sellele torisevale inimesele ütlesingi. Et esiteks on mõnele kaugemale talgule sõites ju võimalik ka näha üht Eestimaa kanti, kuhu niisama ei satu. Teisalt jõuab kambakesi rohkem tehtud ja ega’s pea kogu aeg mõtlema, et küll riik kõik korraldab. Kolmandaks on see võimalus sõbradki jälle üle vaadata ja vahepeal paar sõna juttu puhuda. Neljandaks – vahest ongi vahepeal vaja välja saada oma argirutiinist, et jõuaks siis uue hooga teha koduseid toimetusi.

Päris kindlasti pean ma ehituspoodi jõudma enne 7. maid, sest see asjatoimetus nii pikka edasilükkamist ei kannata. Aga nii enne kui pärast seda päeva on palju õhtuid, kus tahaks lihtsalt diivanile visata ja telekat vaadata. Ja 101 asja, millega peaks tegelikult selle asemel tegelema. Järelikult tuleb ühel hetkel teha mingi otsus ja valida.

Mina olen ühes elukaaslasega otsustanud, et 7. mail oleme seekord Saaremaal ja valime endale siit ühed talgud, millest osa võtta. Küllap jätkub samal nädalavahetusel tegemisi maakoduski, aga – räägitakse, et kes teeb, see jõuab. Proovime! Teeme Ära talgupäeva ja erinevate talgute kohta saad rohkem lugeda veebilehelt www.teemeara.ee .
Jõudu-jaksu!
* eesti vanasõna