Lauri Laasi: Kas prügimajanduses lokkab naiivsus või korruptsioon? (17. märts)

Delfi 17.03.2010 

Millise ministri ajal ja millal see on alguse saanud, kes seda enam mäletab. Tänaseks on aga ilmne, et prügimajanduse reguleerimine ja juhtimine on käest ära läinud. Ning iga päev viib pigem määramatuse suurenemise, kui kahanemise suunas.

Mõned prügiprobleemid on tavainimesele nähtavad ja arusaadavad, aga ma arvan, et enamus mitte. Küll aga on iga prügiprobleemiga kindel see, et kusagil on keegi, kes teadlikult probleemi õhutab ja sellest võidab. Ja probleemi tekitamisest saadav võit võib paljudel juhtudel ulatuda miljonitesse kroonidesse.

Üks selge ja igapäevane probleem on korraldatud prügiveo konkursid. Räägitakse küll kõva häälega, et korraldatud prügiveost võidab tarbija. See on muidugi tõsi. Vähem räägitakse aga sellest, et ligi pooled konkursid vaidlustatakse ja nende tulemuste jõustumine lükkub aastate kaupa edasi. Konkursi tulemuste üle vaidlemise ajal tarbija aga kaotab.

Nii kukub välja, et prügifirmadel on otstarbekam omavahel kohut käia ja advokaatidele maksta, sest niikaua kui protsess kestab, saavad nad elanikelt prügiveoga oluliselt rohkem raha teenida. Kas keskkonnaministeerium on midagi selles suhtes ette võtnud? Kuulnud küll pole.

Erinevalt olmeprügiveost ei taju vast ükski tarbija, et autorehvide maaletoojate seas käib kõva käärimine. Nimelt on osa ettevõtetest moodustanud rehviliidu ja kogub tarbijatelt vanu rehve tagasi. Ülejäänud aga ei ole ja rehve tagasi ei kogu. Ja kuigi esimesed tunnevad, et nad maksavad rehvide kogumise eest ülekohtuselt palju ja et kõik rehvifirmad võiks vanarehve koguda, siis võib kolm korda arvata, kas prügiametnikud on mõne lahenduse välja pakkunud? Loomulikult ei ole.

Selle kohta, et prügifirmad on kontrolli alt väljunud, on heaks näiteks projekt Teeme Ära. Prügifirmat asutada ei saa igaüks, vaid tuleb taotleda jäätmelubasid ja veel mitmel viisil enda suutlikkust tõestada. Minu arvates on see, et Teeme Ära prügi siiamaani lageda taeva all seisab, räige näkkusülitamine vabatahtlikele.

Keskkonnaministeerium, kes väga hästi peaks teadma ja kontrollima olukorda prügiturul, maksis jäätmekäitlusteenuse ostjana miljoneid ja jäi soovitud teenusest ilma. Lasi end haledalt haneks tõmmata. Kas keegi vastutab? Loomulikult mitte.

Tavainimesed tajuvad ilmselt vähem ka seda, mis toimub pakendikogumise turul. Ehkki pakendiseadus ütleb selgelt, et pakendijäätmete kogumisel peavad esiplaanil olema pakendiettevõtja huvid ja et ainult pakendiettevõtjad tohivad luua pakendiorganisatsioone, andis keskkonnaministeerium tegevusloa prügifirma Ragn-Sellsi tütarfirmale.

Vähe usutav, et prügifirma hakkab vabatahtlikult esindama pakendiettevõtjate huve ja iseenda teenuste hinda alla kauplema. Keskkonnaministeeriumi ametnikud aga paistavad seda uskuvat. On see naiivsus või korruptsioon? Ei tea.

Taolises olukorras peaks ilmselt kõva häälega nõudma ministri tagasiastumist. Samas on need probleemid kuhjunud läbi mitme ministri ametiaja ja ministri vahetumine ilmselt ei aita. Mis siis aitab?

Valimised aitavad. Keskkonnaministril on võimalus tõestada veel ligi aasta oma suutlikkust ja kui ta seda ei suuda, siis antakse see võimalus kellelegi teisele.